Regionaalpoliitika

Regionaalpoliitika on riigivõimu tegevus eesmärgiga mõjutada eri piirkondade majandusarengut (regionaalarengut) võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamise abil. Regionaalpoliitika hõlmab nii teadlikku harupoliitikate regionaalse mõju suunamist kui ka täiendavaid regioonide arendamisele suunatud tegevusi.^[1]

Regionaalpoliitikale pandi alus 1920. aastate lõpus Suurbritannias ja Saksamaal, kus regionaalpoliitikat kasutati loodusvarade efektiivsema kasutuse planeerimiseks. 1929. aasta ülemaailmne majanduskriis ja hilisem teine maailmasõda sundisid riike edaspidi rohkem majandustegevusse sekkuma, et regionaalseid erinevusi vähendada. 1930. aastatel soodustati näiteks Suurbritannias ettevõtete asumist kõrge tööpuudusega aladele, et muuta piirkondade vahelisi majanduslikke erinevusi ühtlasemaks. Tulemuseks oli arusaam, et regionaalpoliitika on kasulik kogu riigi arengule ja majandusele. Seda arusaama rakendati sõjajärgses Euroopas laialdaselt kuni uue 1970. aasta majanduskriisini. ^[2]

Regionaalpoliitika vajadus seisneb asjaolus, et majanduslik tegevus on ruumis ebavõrdselt jaotunud ning selle tagajärjel on tekkinud selgesti nähtavad lahknevused jõukuses, rahvastiku ja majanduse tiheduses ning regionaalsete ja rahvuslikes majanduste struktuuris.^[3] Regionaalpoliitika ja selle olemuse üle arutletakse viimastel kümnenditel palju, kuna majandusliku kasvu ebaühtlane ruumiline jaotus on pärast viimast 2008. aasta majanduskriisi veelgi suurenenud, eriti riikidesiseseid erinevusi vaadates. Kuigi sissetulekute ebavõrdsus 1990–2000 perioodil riikide vahel on vähenenud, siis riikide sees on see märkimisväärselt suurenenud. ^[4]

On erinevaid regionaalse arengu teooriaid (neoklassikaline, keinslik, evolutsioonilised, tsüklilised, marksistlikud, üleminekuteooriad jpt), mis seletavad regionaalsete erisuste teket. Sellega seotult on ka erinevaid regionaalpoliitika lähenemisi, mis peaksid aitama regionaalseid erinevusi vähendada. ^[5]